Kardo Rallireport- Elva krit ehk Eesti Meistrikad ja Elva Filter 4. ja 5. juuli

Elva on super lahe koht ja kuna kaks võistlust järjest seal siis juba teist aastast järjest olen mõlemas stardis.

Laupäeval EMV kriteeriumis ehk Elva tänavasõit ja pühapäeval Elva Filter.

Reedel juba sai otepääle ennast valmis pargitud kuna Elvas pole just eriti priisata ööbimiskohtadega.

Laupäeval oli minu start alles kella 16 paiku aga väiksel kutil oli selle eest kell 11, seega pidime vara kohal olema.

Elva krit on sellepoolest huvitav, et seal on eesti mõistes üpris norm mägi sees ja sõidetakse linnatänavatel nagu kriteeriumile kohane.

Väike kutt sõitis kolm ringi, viimasele ringile tulid kahekesi eest ära ja viimasel mäel vajutas gaasi põhja ja võit tuli koju.

Vahepeal oli veel suure poisi sõit, ta oli eelmisel päeval lõppenud Tartu Juuniorite tuurist, kus tegi väga head sõitu, päris väsinud ja poole sõidu peal sai jaks otsa atrõõvis istuda koos väikse seltskonnaga. Kukkus peagruppi tagasi ja kogu grupp sai ringiga sisse.

Viimases stardis siis lasti peale meie punt, Sport-Seenior. Stardis oli 30 meest aga ilmselt oleks kordades rohkem kui kogu kogu Seenioreid ja Sporti ei arvestataks ühte klassi, ütleme nii et vanematel Seenioritel selgelt pole mõtet raha maksta, et ringiga sisse saada lihtsalt. Ja tuleb tunnistada et ennem starti oli ka endal sama mõte. Aga sõidust ka.

Stardist sain ise hästi minema ja kohe pandi hooga minema. Peale esimest mäge oli veel pundi esiots koos, mingi 15 kutti umbes. Kohe mäe otsas pandi peale ja eest läks ära  6 või 7 meest. Võib olla oleks jõudnud isegi kaasa minna aga teades, et ma seal pikalt ära ei kesta siis otsustasin ülejäänud seltskonnaga jääda.

Ees olid muidugi sellised nimed nagu Valvas, Karu, Krusemann, Parv jne. Varsti kui nägin, et eest hakkas ükshaaval taha pudenema, Ebras ja Ainsalu näiteks, siis sain aru et ilmselgelt hea otsus, et kaasa ei roninud. Ringe oli kokku 12 ja kuna ette jäi lõpuks 4ne punt, siis vahekate asjus meil polnud midagi kaasa rääkida. Samas tempot hoidsime korralikult üleval ja rünnakuid toimus ka omajagu. Endale võtsin ülesandeks pundis hambad risti ära tulla. Punt on muidugi palju öelda kuna mehi kadus iga ring ja lõpuringile jõudsime kaheksakesi. Kui vahepeal oli tunne päris vägev ja sai veetud ja hooga mäestki üles pandud siis viimasel ringil ja viimasel mäel hakkasid ikka padrunid otsa saama. Imesin pundis ikka ära ja üle joone tulin 11na ja tagant oli tükk maad vaikus ka.  No ütleme ausalt siis peale läksin mõttega, et mitte ringiga saada aga kokkuvõttes oli enda kohta ikka super sõit.  Jooksikud jõudsid 55 sekki ennem meid.

Keskmine kiirus 38,4 ja pulss mul keskelt läbi 166, juba parem kui eelmine kord.

Täpsustuseks tuleb veel öelda, et osad võistlused sõidan see aasta endiselt oma pikaaegse koduklubi RedBike vormis, näiteks eestikad ja maastiku võistlused, kuna litsents on mul RB alt. Ülejäänud siis Kodara vormis.

Pühapäeval siis Kodara vormis ja Elva Filter.

Hooaja alguses oli plaanis pikkasid sõite sõita aga kuna Le Touri etapp jäi ära, siis ka eriti neid pikkasid ei viitsi sõita. Ja kuna kõik profid ka eestis ega siis midagi kaasa rääkida poleks ka.

 Mis seal salata, eesti kohta tegemist ikka keskmisest mägisema sõiduga aga sellised kergema kraadiga ja need istuvad mulle suht hästi.

Ja kuna stardist juba esimesel kilomeetril hakkab kergelt üles minema siis sai kohe alguses ees tempot kruvitud juba koos tuttavate jalgadega. Punt tiriti pikaks ja eks sealt tagant hakkas ka kohe pudenema.

Mõni kilomeeter peale starti said eest ära kaks sõitjat, kui ma ei eksi siis Team Vänt koosseisus sõitev Mart Vainre oli üks ja teist ma ei näinud. Team Vänt kutid on see aasta kõikidel võistlustel peal ja väga tugevad ja sümpaatsed sõidumehed. Ei passi pundis niisama, teevad sõitu ja tunduvad muidu ka asja nautivat. Veidi aja pärast läks HWI-st Riho Ots ka üle. Ütleme nii, et ma korralikult munesin maha tema mineku. Punt jäi loksuma nagu ikka aga selge oli et ees on väga tugevad jalad. Võtsin siis enda ülesandeks punt üles äratada ja kokku tagasi tõmmata( sry Riho  ), kuigi oleks võinud ise üle minna aga ega see tagant järgi tarkus on ikka.....  Parasjagu oli ülesmäge mõne prossane pikk tõus ja kütsin seal pundi ees üksi. Olen juba umbes kolmveerand kokku ära tirinud ja näitan küünarnukiga, et keegi aitaks aga taga on ainult vaikus. Vaatan siis üle õla ja kõik vennad teevad nägu et jube raske on. Vedasin tiba veel ja siis juba viskas närvi üles ja kisasin seal tiba meeste peale, et ega see krt üksinda minu töö siin pole, tõmmake ka. Siis muidugi hakkasid need 6 ja 7 possa mehed ründama hoopis. Eriti vajalik, arvestades, et nad kuskile minna ei plaaninud niikuinii, vaid tõmbasid 3 meest kinni ja siis passisid edasi.

Kuni viimase 2 kilomeetrini oli sõit suht ühtlane aga tempo oli korralik. 2 km ennem lõppu pani Team vänt jälle minema grupist ja varsti küttis Antti Ööbik Rae Rattaklubist talle järgi. Ma jälle mune püksist üles ei leidnud ja istusin pundis edasi, kuigi juba oli tunda, et jalad suht kotis. Nad said kahekesi vahe sisse ja kui finis oleks 100m ennem olnud, siis oleksid ära ka läinud. Mul seekord lõpuks jalgu polnud ja loksusin kuskil 20da koha peal üle joone. Sõit oli muidu väga lahe, oli rünnakuid, atrõõvi ja muid vajalikke elemente. Finisisse jõudis ainult 50ne peagrupp mis näitab et tempo oli korralik. Keskmine oli  42,6 km/h. Mingi maokas oli ka toimunud vist 17km-l aga õnneks ei tea sellest midagi.

Järgmiste sõitudeni! 

Karts

Team Kodar