Kardo Rallireport - Jõulumäe ja Tallinna Rattamaratonid
Kardo MTB ralliraport
Tartu Rattaralli ukse ees siis on targem ikka paar MTB maratoni ka graafikusse võtta.
29 aug sai Jõulumäe Rattamaraton sõidetud ja 5 september sai Tallinna Rattamaraton sõidetud.
Jõulumäe siis- nagu Estonian Cupile omane, siin ei muutu midagi, start ikka viimasest kastist. Eelmine estonian cupi maraton oligi eelmise aasta Jõulukas vist, kühveldasin küll seal omajagu ettepoole aga EC valemiaparaadi järgi oled ikka viimases kastis alati
XL ei viitsinud kannatada, sõitsin maratoni. Plaan oli rahulikult teha ja kuna sõber Joel Meringo oli ka kaasas, siis stardis rääkisime, et võtab mulle sappa ja läheme ettepoole vaikselt. Stardist siis vajutasin gaasi ja varsti polnud sõpra enam selja taga näha. Paar korda keerasin gaasi maha, et äkki tuleb järgi aga ei paistnud kuskilt. Siis mõtlesin, et mis siin ikka, teen tugeva trenni parem.
Vajutasin gaasi põhja hakkasin omas tempos minema. Jõuluka rada meeldib ja sobib mulle hästi. Ega seal taga otsas polnud ka kedagi kes kaasa tuleks. Lasin siis grupist gruppi seal ja vahest on nii ka päris lahe sõita. Kuskil 20dal kilomeetril jõudsin mingile grupile järgi, kuskil 6-7 sõitjat oli, ja läksin kohe ettepoole ja üks vend hakkas minu ees ära väsima, jättis väikse vahe sisse, ma tahtsin vasakult mööduda aga kutt lasi hoobist jala sirgeks, sain siis üle tema tagumise ratta korraliku näoka vastu maad panna. Korra lõi hinge kinna aga midagi ei hullu ei juhtunud, nii et paar kilomeetrit taastusin ja siis hooga edasi.
Varsti oli sama punt ees jälle ja seekord panin lihtsalt vihaga kõigist mööda ja litri kohe otsa, et keegi järgi ei tuleks, isegi krõbedaid sõnu ei hakanud kulutama.
Kuskil 15km ennem lõppu sain 2 sõidumeest kätte ja nad istusid mulle sappa. Üks oli Sulev Lokk, kes sõitis mtb rattaga millel oli eraldistardi pulgad peal. Pole vist minu asi öelda, et see peaks olema keelatud tegelikult aga ega mul eriti vahet pole. Teist meest ei teagi täpselt, kes oli. Mul kahju vedada polnud ja tagant ei tahtnud ka kedagi järgi lasta, seega vajutasin ees rahulikult mitu km üksi. Vahepeal korra küsisin, et kas keegi väikse vahetuse ka annaks siis Sulev Lokk tegi tiba ja teine kutt läks ette aga ei jõudnud eriti. Mingi 4 km ennem lõppu küsisin veel korra, et äkki keegi teeb vahetuse aga huvilisi ei olnud. Ise veel mõtlesin, et oleks ju huvitav kui nüüd kutid hakkaks lõppu tegema mulle, kui ma neid 15km olen vedanud Staadioni juurde nikerdamisele jõudes saime veel paar venda kätte ja üks kutt tuli tagant ka järgi. Ja muidugi ennem lõppu tahtsid puhanud mehed oma võtta, polnud kahju ka, vajutasin sisse jõuga. Tulemuseks siis 38 koht. Pole paha, eestpoolt startides oleks võinud korraliku esituse teha.
Tallinna Rattamaraton- Noo start juba täitsa okei kohast, 2 grupp, ilmselt kuna sõitsin EMV mis ka Boschi arvestuses. Siin ka polnud XXL sõitu, seega kõik kõvad jalad selles stardis.
Stardist läks korralikuks uhamiseks, teada oli et alguse 17km on kõige valusam, kõik tõusud enam-vähem sellel osal. Suht kenasti sai need ära kannatatud ja tekkis mingi 10 punt, sees näiteks vana rivaal mnt-lt Viljar Haav, samuti RB-st Kaspar Rohtla ja CCRM-st Raino Einroos. Saime siis mõne km vajutada kui suutsin kiirel lõigul muru seest vasakult leida kena kännu ja lend oli muljetavaldav. Nipa napa oleks Viljar ka veel tagant otsa kütnud aga sai õnneks mööda. Nagu kuulsin siis sellest tuli ka grupil vahe sisse ja osad läksid oma teed.
Mul oli päris tükiks ajaks pilt kõver ja hing kinni. Õlg ka päris valus.Ronisin vaikselt ratta peale ja kerisin edasi. Mõned vennad panid nagu postist mööda veel. Sain aru et see rong on läinud ja edasi ilmselt oma sõit jälle. Kütsin seal vähemalt 5km üksi ja siis hakkas seljatagant paistma päris korralik grupp. Seal oli umbes 10-15 sõitjat. Lasin järgii nad ja istusin kohe 3 possale, et ei magaks maha mingeid minekuid. Puhkasin paar minutit ja vaatasin, et ega siin ikka pole seda minekut ja koostööd. Paar korda vedasin ja ainult üks mees oli nõus aitama. Suusaraja tõusudel otsustasin uuesti minema panna ja ainult üks kutt tuli kaasa ka, loomulikult see kes vedada aitas. Minu üllatuseks nägin kuskil 3km ennem lõppu Viljar Haava selga metsa vahel paistmas, koos umbes 5 mehelise pundiga. Natuke ikka tuli lisamotti ja finisi koridoris sai ikka mõned vennad ära võetud ja lõpetasin ka kohe Viljari selja taga. Rada oli vägev ja ütle veel, et Harjumaal ei saa korraliku tõusumeetriga sõitu teha, vist oli kuskil 700 tõusukat. Ja tore et polnud sama rada mis tavaliselt, ikka vaheldust on hea.
Kokkuvõtteks siis 84 koht, mitte midagi erilist aga enam vähem. Õlg paar nägalat valus ja TRR-ni ilmselt saab ainult mnt peal tiksuda.
Uute kohtumisteni,
Karts
Team Kodar